EMPODERIZA JOVENTUDE IHA EDUKASAUN...

download EMPODERIZA JOVENTUDE IHA EDUKASAUN ...afonsoleto.blogspot.com/2015/05/empoderiza-joventude-i…Translate this pageAliende ne’e, antes atu tama iha kontiudu importante hirak mak sai

If you can't read please download the document

Transcript of EMPODERIZA JOVENTUDE IHA EDUKASAUN...

KONSERVADOR KULTURA NO MUDANSA IHA TIMOR LESTE LIU HOSI APRENDE BAZIKU: EMPODERIZA JOVENTUDE IHA EDUKASAUN NAUNFORMAL HODI HASA'E KAPASIDADE

KONSERVADOR KULTURA NO MUDANSA IHA TIMOR LESTE LIU HOSI APRENDE BAZIKU

Kamis, 28 Mei 2015

EMPODERIZA JOVENTUDE IHA EDUKASAUN NAUNFORMAL HODI HASA'E KAPASIDADE

Introdusaun

ADefinisaun

Materiaempoderamentu da komunidade e transformasao social nudar parte integradu hodepartamentu dezenvolvimentu komunitariu iha ensino superior fakuldade siensiasosiais no politika sai asuntu importante hodi halo diskusaun entre estudanteho dosente ba semestre daruak nian iha klase, atu nunee oinsa estudante sirabele kompriende no hatene klean komunidade nia moris ba ezistensia iha ambienteida. Aliende nee, antes atu tama iha kontiudu importante hirak mak saiseriedade iha prosesu aprendisazen nudar material diskusaun ida maibe dahulukita define uluk lai saida mak; Empoderamentu (Empowerment), Komunidade, Transformasaunno Sosial? Entaun, Empoderamentu nudar meus ida atu apoiu ba sosiedade oinsahetan konesementu ba informasaun ruma neebe sai mos alternativa ida iha prosesu dezenvolvimentu iha Timor-Leste tanbanee, wainhira ita koalia kona konseitu empoderamentu hanesan parte esforsu idahodi fo biban ba iha komunidade hodihakbiit-an, komunidade hanesan komponente ida iha kontestu nasaun nian, nososiedade ida neebe mak halibur-an iha fatin (Ambiente) ida ho sira nia lisanka kultura oi-oin, transformasaun hanesan mudansa karakteristiku husi kondisaunneebe mak aat sai ba diak, no sosial nudar relasaun entre ema umanu neebemak iha nia karakteristiku gosta ajuda malu iha sosiedade ida, lisan ida noseluk tan.

Konkluikatak, Empoderamentu komunidade no transformasaun sosial mak nudar esforsu idahodi fo influensia ba ema/komunidade atu hakbiit-an rasik iha prosesu transformasaunmentalidade neebe mak mai ho karakteristiku/lisan oin-oin iha emvairomentu idahodi kontribui ba dezenvolvimentu rai laran tantu hare husi multiseitor sira;ekonomia, politika, justisa, jestaun neebe interesante ho nesesidade moris ihafatin ida. Entaun ita koalia kona progresu dezenvolvimentu nasaun sira selukneebe mak ukun-an uluk no avansadu tebes iha dezenvolvimentu ohin loron Nasaun Timor-Leste mos la hakmatekhodi duni dezenvolvimentu neebe atrazadu.Mesmu, akontese ona obstaklu barak hanesan limitasaun rekursu umanu atu jererekursu naturais neebe mak iha, ita nia nai ulun sira iha nafatin komitmentupolitika hodi luta atu sai husi kiak no mukit ohin loron ema maioria asesu baedukasaun formal no naun-formal atu bele hetan konesementu siensia iha faze deukun-an ida nee. Ho razaun mosu katak komitmentu politikus sira nian sai mosfator determinante ba prosesu dezenvolvimentu nasaun nian atu alkansa morisdiak iha prospeitu. Empoderamentukomunidade nudar estratezia dezenvolvimentu, hodi hasae kapasidade, ihaprespetiva dezenvolvimentu nee sira konsiente tanba importante kapasidade emanian ba esforsu hasae moris independente no forsa interna ba iha rekursumateria no naun-materia. Buat hirak nee nudar estratezia dezenvolvimentu,agora konseitu empoderamentu mak atividade ida ajuda kliente atu hetankapasidade nunee bele foti desizaun no determina desizaun neebe mak halaorelasaun ho sira nia-an inkluindu hamenus failla individu no sosial wainhirahalao desizaun liu husi hasa;e abilidade no kredibilidade ka konfiansa atuutilliza kapasidade neebe sira iha ho transfere kapasidade neebe mai husiambiente keta-ketak maka hanesan organizasaun Naun-Govermental, AjensiaInternasional, estadu no governu tun iha baze hodi fahe imformasaun konaba atuhalo transformasaun neebe bele lori mudansa boot ba individu ida-idak iha niafatin. Nunee mos iha dalen seluk, empoderammentu nee prespetiva husi komunidadenee katak fo autoridade/puder ba komunidade sira atu jere mesak fundu/dana dezenvolvimentutantu mai husi Governu ka husi parte seluk, entaun iha sorin seluk mos sirarasik tenki partisipa ativu iha prosesu selesaun, planeamentu, no halaoprograma. Mesmu konseitu empoderamentu hatudu ba ita hanesan mensiona iha letenmaibe iha konseitu fundamentu liu maka hanesan esforsu boot ba planea neebehalo atu muda ka halo buat foun ida ba komunidade husi kondisaun neebe lafavoravel sai forsa no iha potensia ba moris independente. Tanba nee, esperakatak iha konsiensia puder nakonu ba determinasaun futuru sira nian. Agora, saiintrogativu boot ba ita hotu; empoderamentu nee mai husi neebe?

Atu dehan tan dala ida katak maihusi Estadu ho Governu, Organizasaun Naun-Govermental no parseirudezenvolvimentu sira neebe iha kbiit hodi hola pozisaun nudar fasilitador,estimulador no motivador. Kompriende konseitu empoderamentu komunidade:jeralmente ho nia sentidu nudar prosesu ida dezenvolve umanu ka komunidade liuhusi hasae kualidade no intelektualidade komunidade nian, muda hahalok komunidadeno organiza komunidade sira. Ezemplu; Dezenvolve kapasidade komunidade liu husifo informasaun hanesan oinsa kapasidade atu esforsu buka osan, kapasidade bukainformasaun, kapasidade jere atividade, kapasidade ba agrikultura, kapasidadeatu komanda no barak tan neebe mak bazeia ba sira nia nesesidade ka problemaneebe sira hasoru tanba nee mak ita koalia sobre muda mentalidade komunidadenian hotu neebe la fo benefisiu ka la aselera moris diak presiza hadia, idaseluk fali organiza komunidade mak esforsu ida husi komunidade atu regula nohadia malu hodi jere atividade ka programa neebe sira atu dezenvolve, iha neemak hamosu ka forma ona komisaun servisu, halo divizaun knaar, kontrola malu,planu atividade no seluk tan.

BObjetivu

1.

Atukolekta informasaun konaba ONG ACF Training Center estabelese Foramasaun bavulneralvel sira.

2. Atuhatene volume kualidade no kuantidade neebe sai fator determinante ba prosesudezenvolvimentu rekursu umanu iha rai laran.

3. Atukompriennde multi programa neebe organizasaun sira halao hodi fasilita bakomunidade hodi reforsa Estadu no Governu iha area formasaun nian.

4. Estudantebele kompriende no hatene informasaun konaba kapasitassaun no apoiu umanitariuiha dezenvolvimentu naun-fiziku.

5. Estudanteakumula dadus iha baze atu fortifika teoria iha prosesu appredisazen neebehalao iha mundu akademiku ni-nian.

Konseitu no Informasaun iha Terenu

A.Konseitu/ Teoria Organizasaun

Tuir matenek nain ALLEN Organizasaun nudarprosesu identifikasaun ida no harii inklui halo grupu servisu, defini servisuno delega puder tantu responnsabilidade iha servisu hamutuk ho efetivu atuatinze ema nia objetivu. Konklui katak iha organizasaun nia laran membru hotu iharesponsabilidade ba knaar sira hodi define servisu hamutuk atu ultra pasa ihaprosesu servisu kolektivu nee refere ho efetividade.

B.Informasaun iha Terenu-Istoria Organizasaun Naun-Govermental ACF.

Action Change Foundation-ACF nudartraining centre/fatin ida neebe mak atu halibur ema joven feto, mane, katuas,ferik no labarik hodi hasae kapasidade ba konesementu mundu teknolozia,siensia no informasaun. Agora, ofisialmente sira forma ACF no sentraliza iha Aitarak-Laran-Dili,iha loron 17 Maiu 2010, depois de halo operasaun iha 2007 ho naran FundasaunHafoun Rai Timor (FHRT) hanesan Organizasaun Naun-Govermental oan ida nia bazeiha Dili no Edifisiu Rejional iha Suai-Timor-Leste. ACF funda nomaneiza husi grupu kiik mesak joven Timor oan ho servisu kolektivu atu hadiaema vulnerabilidade sira neebe hela iha tristeza nia laran ba kauza bakonflitu iha nasaun ida nee, trauma, edukasaun la seguru no seluk tan.

C. Vizaun no Misaun

Koaliakona vizaun, ACF iha vizaun ida ke uniku hanesan;

Vizaun:

Hadiak kualidade moris umanu.Harii pazAbilidade ba ema hotu iha Timor Laran tomak.

Misaun:

Bazeiaba misaun neebe mak mensiona katak; Promovepaz liu husi desportu, kria Oportunidade ba foin sae sira atu partisipa noasesu kualidade ba ema hotu.

D. Programa

Liuhusi intervista peskizador entre Sr. Jos de Jesus nudar Fundador/Direitor ba OrganizasaunACF iha loron Segunda, 26 Agostu 2013, oras 14:18 too oras 14:43, harii ihatinan 2010 ho nia atividade hanesan iha Distritu Dili, Maliana no Suai esplika konabatipu formasaun ;

Treinamentu Vokasional (Vocational Training);

KursuIngles ( English Course)

KursuPortugues (Protugues Course)

KursuKomputador (Computer Course)

ManajementuPubliku (Public Management)

IT(Informasaun Tekonolozia).

InternetFacility.

DezainGrafika no Autocad (Grafic Design and Autocad).

Desportu ba dame (Sport for Peace).

Ihaarea desportu ni-nian bai-bain sira halao atividade hanesan;

Jogubola nudar dalan ba dame

Atletaba dame

Badmintonno Muzika

Maibe,iha programa treinammentu vokasional, sira klasifika buat tolu ba formasauningles no Portugues nee mak; fo kursu baziku, pre- intermediatu nointermediatu hodi hasae kualidade iha area lingua nian ba ema hotu neebenudar estudante no hamahon-an iha Organizasaun ACF nia okos tanba lian inglesno Portugues hanesan lian munduinternasional no fator determinante ba ema hotu atu halo komunikasaun ho emainternasionais nunee mos Timor-Leste nudar nasaun independente ida presizahasae rekursu umanu hodi garante ba ita nia relasaun bilaterais,internasionais tantu iha Organizasaun Internasional ONU, iha organizasauninternsional CPLP no nasaun seluk iha mundu atu bele fasil liu halokomunikasaun internasaun. Iha kursu komputador; Ms. Word, Excel, Power Point noPublisher. Konaba manajementu publiku; oinsa atu halao servisu administrasaun,finansa, Formasaun lideransa/Leadership training. Programa ida nee uniku tanbaami nian estudante sei liu husi prosesu fulan 2 iha kampo hodi halo pratikawainhira hetan teoria iha treinamentu fatin no ba iha; Instituisaun Governu,Ajensia Internasional, ONG Lokal no seluk neebe relasiona ho ACF ni-nianPrograma/area. Kursu iha area Informasaun Teknolozia iha organizasaun ACF siraestabelese oportunidade ba foin sae sira atu kapasita-an iha sistema Sofware,sistema Hardware, no sistema Networking oinsa hadia Komputador, Monta Sistemaservisu Networking.

Programadesportu ba dame iha Organizasaun refere mak ACF training center servisu hodame no Monaco desportu, Peace afund GIZ-TL. Implementa programa desportu bapaz ho objetivu atu promove paz liu husi atividade desportu hanesan jooguFootball, Badminton, Volley ball, Ping-Pong no iha arte mak muzika. Entaun liuhusi desportu nee labarik ho joven sir abele pratika toleransia, disiplina,respeita, edukasaun paz no moral husi treinador sira.

E. Susesu no Iha Kualidade

IhaACF training center tuir Sr. Jos de Jesus, pozisaun nudar Direitor/Fundadorkoalia konaba kualidade no susesu ba kuantidade husi ema hirak nee atinze 70% hetan valor diak depois de tuirtiha formasaun ba teoria iha klase no wainhira estudante sira marka prezensaiha kampo/baze hodi pratika durante fulan rua nia laran li-liu maka iha areaManajementu Publiku (Public Management) no Informatika Teknolozia (IT),ikluindu sira neebe mak hetan prestasaun diak ema uza sira iha; InstituisaunGovernu nian, Ajensia Internasional, NGO Lokal no Internasional tuir sira niakonesementu. Iha ACF Training Center mos fo oportunidade no suporta ba sira niamembru/Staff sira ba rai liur hodi hasae kapasidade iha area hirak neebe makmensional iha leten hanesan iha nasaun Indonesia, Portugal, Japaun no Korea. Entaun, Direitor nee mos, sublina katakempodermentu nudar parte integradu iha nasaun foun ida nee oinsa atu dunidezenvolvimentu rekursu umanu neebe mukit no bele atinze objetivu komparanasaun sub-dezenvolvidu no avansadu sira iha mundu.

Bazeia ba informasaun sira ihaterenu konaba empowering empodermentu nee hanesan mekanismu neebedezenvolve emar sira liu husi hasae kapasidade komunidade nian, halo mudansalalaok komunidade nian no komunidade sira organiza-an buat ida nee fundamentuliu iha prosesu kapasitasaun nee tanba kapasidade atu esforsu mesak, ihakapasidade mos atu halao servis.

Konkluzaun

Empoderamentunudar meus ida atu apoiu ba sosiedade oinsa hetan konesementu ba informasaunruma neebe sai mos alternativa ida ihaprosesu dezenvolvimentu iha Timor-Leste tanba nee, wainhira ita koalia konakonseitu empoderamentu hanesan parte esforsu ida hodi fo biban ba iha komunidade hodi hakbiit-an, komunidade hanesankomponente ida iha kontestu nasaun nian, no sosiedade ida neebe mak halibur-aniha fatin (Ambiente) ida ho sira nia lisan ka kultura oi-oin, transformasaunhanesan mudansa karakteristiku husi kondisaun neebe mak aat sai ba diak, nososial nudar relasaun entre ema umanu neebe mak iha nia karakteristiku gostaajuda malu iha sosiedade ida, lisan ida no seluk tan. Empoderamentu komunidadeno transformasaun sosial mak nudar esforsu ida hodi fo influensia baema/komunidade atu hakbiit-an rasik iha prosesu transformasaun mentalidadeneebe mak mai ho karakteristiku/lisan oin-oin iha emvairomentu ida hodikontribui ba dezenvolvimentu rai laran tantu hare husi multiseitor sira;ekonomia, politika, justisa, jestaun neebe interesante ho nesesidade moris ihafatin ida. Organizasaun nudar prosesu identifikasaun ida no harii inklui halo grupuservisu, defini servisu no delega puder tantu responnsabilidade iha servisuhamutuk ho efetivu atu atinze ema nia objetivu. Konklui katak iha organizasaun nialaran membru hotu iha responsabilidade ba knaar sira hodi define servisuhamutuk atu ultra pasa iha prosesu servisu kolektivu nee refere hoefetividade. (1). TreinamentuVokasional (Vocational Training); Kursu Ingles (English Course), Kursu Portugues(Protugues Course), Kursu Komputador (Computer Course), Manajementu Publiku(Public Management), IT (Informasaun Tekonolozia), Internet Facility, DezainGrafika no Autocad (Grafic Design and Autocad). (2). Desportu ba dame (Sport for Peace); hanesan; Jogu bola nudar dalanba dame, Atleta ba dame, Badminton no Muzika. kualidade no susesu kuantidadehusi ema hirak nee atinze 70% ona hetanvalor diak depois de tuir tiha formasaun ba teoria iha klase no wainhiraestudante sira marka prezensa iha kampo/baze hodi pratika durante fulan rua nialaran li-liu maka iha area Manajementu Publiku (Public Management) noInformasaun Teknolozia (IT).

Referensia

1Jos de Jesus, Istoria ACF, Implementasaun programa ba ema Vulneravel no susesu ihakualidade, iha Aitarak-Laran, Dili Timor Leste, ACF, Dili-Timor-Leste ,ihaloron Segunda, 26 Agostu 2013, oras 14:18 too oras 14:43.

2http//www.google.com/http://kampus.blogspot.com/2012/03/ciri-ciri-organisasi-sosial_31.html,untl-faspolinternet.

Diposting oleh

Duarte Afonso de Araujo

di02.52

Kirimkan Ini lewat EmailBlogThis!Berbagi ke TwitterBerbagi ke FacebookBagikan ke Pinterest

Tidak ada komentar:

Posting Komentar

Posting Lebih Baru

Posting Lama

Beranda

Langganan:Posting Komentar (Atom)

Mengenai Saya

Duarte Afonso de Araujo

Aktualisasi terhadap perubahan sosial dalam interaksi yang berorientasi terhadap pembangunan demi kepentingan Bangsa dan Negara, perspektif dalam konteks konstruksi negara Timor Leste di dunia ketiga.

Personality saya masih di Banku SMA, ingin menjadi pemimpin yang loyal, kredibilitas serta menjadi pemimpin yang otentik oleh semua orang.

Lihat profil lengkapku

Arsip Blog

2015

(28)

Mei

(28)Rahasia Jebol Password dan AntisipasinyaPERFIL SUCO MALURO Created By: Estudante FaspolPAPL LIDERANSA LOKAL IHA DEZENVOLVIMENTU KOMUNIT...apoio Liderana Komnitariu b Programa Nasional De...PERANAN KEMENTRIAN PENDIDIKAN TIMOR LESTE DENGAN N...KONFLITU IHA TIMOR LESTEKONTROLU SOSIAL SAVE BA DEZENVOLVIMENTU SUSTENTABE...ESTADU IDEALKONSTITUISAUN RDTL ARTIGU 15 KONABA KOMPETENSIA GO...MAKALAH KONABA ISTORIA ORGANIZASAUN NASOENS UNIDAS...EMPODERIZA JOVENTUDE IHA EDUKASAUN NAUNFORMAL HODI...PAPEL KULTURA BA PREVENSAUN KONFLITU IHA TIMOR LES...OBSTAKLU SIRA KONABA RAI IHA TIMOR LESTESEITOR PRIVADU AJENTE TRANSFORMADOR BA DEZENVOLVIM...Duarte Afonso De Araujo: Importansia Kultura Timor...VALORES KULTURA TIMOR LESTEKULTURA TURISMU BA INFLUENSIA MOTIVASAUN AJENTE TR...KULTURA SERVISU IHA TIMOR LESTE NUDAR DEZEMPENHU S...Atividade Kultura Iha Aldeia OdelgomoGenerasi Penerus Pembangunan Rumah AdatATIVIDADE OHO ANIMALAtividade Kultura iha Prosesu harii Uma LulikKultura Hata'is Tradisional Iha Timor LesteFigura sira ne'e iha Kompetensia atu lidera ativid...ThalaActivity CultureDiversity Culture in Timor LesteTransformasaun Kultura Tradisional Ba Moderna Iha ...

Tema Perjalanan. Diberdayakan oleh Blogger.